Teise nädala alustasime siis väga varakult.
Kuna meile tekitati võimalus sõita kaasa Aleksandriga Savukoskile, selle ringi pikkus oli 374km. Aga selleks, et minna kaasa pidi Helen ärkama 3:30, talle tuldi järgi 4:30. Siis mindi edasi terminali, kus siis vaadati kaup üle ja kui oli leitud kogu kaup, mis tuli kaasa võtta siis toodi veoauto ja hakati kaupa peale vedama. Enne Savukoski-t oli ka palju muid peatuseid, kus siis panti kas kaup maha või korjat peale.
Heleni seiklused koos Aleksandriga:
Aleksander tuli meie korteri lähedal oleva kaubanduskeskuse juurde järgi.
Terminalis otsisime kokku kogu kauba mis oli vaja teekonnale kaasa võtta. Posti transpordib ka ravimeid erinevatesse kohtadesse ja pidime ka minema ravimite ruumist otsima õiged ravimite kärud üles. Meil jäid maha ühed vaibad mida pidime ka vahetama mõndades kohtades, kuna neid sellel hetkel ei olnud veel terminali saabunud.
Teekond Savukoskile oli väga ilus ja maagiline kuna sellel hetkel oli ka päikesetõus. Teeäärde jäi ilusaid vaateid ja ka põhjapõtrade aedikuid. Enne Savukoskile jõudmist oli meil veel päris mitmeid peatusi ja laadimisi. Oli kohti kuhu jätsime kaupa ja võtsime ka peale kaupa või siis tühjasid kärusid mis tuli tagasi terminali viia.
Erinevates punktides aitasin ise ka niipalju kui sain laadimistega.
Ühes kohas pidi Aleksander kellegi kodu hoovis kuus ühe tonnist alust maha laadima lume peale mis oli väga tülikas ja aeganõudev aga lõpuks said kõik alused ilusti maha.
Savukoskilt tagasi terminali sõites käsime veel punktides kust pidime hommikul viidud kauba kärud ka tagasi peale võtma.
Siin on ka näha ravimite kaste (sinised ja rohelised)
Samal ajal, kui Helen sõitis Aleksandriga ringil kaasas, siis Jaanika oli terminalis ja sai terve päeva põhimõtteliselt lihtsalt istuda kontoris. Kuna meid ei informeeritud, et esmaspäeval ei tule enne kahte ühtegi smartposti autot.
(11.02)Teisipäeval oli võimalus Jaanikal minna kaasa Aleksandriga. Sama ring oli, kuid seekord oli palju rohkem kaupa, kuna eelmisel päeval jäid mingid kaubad maha, mis tähendas, et need pidi viima järgmisel päeval kohale. Siis teisipäeval olid ka veel ravimid, mis tulid apteekidesse viia. Kuid ravimitega on see, et neid tuleb hoida kindlate kraadide vahemikus +18-+25. Kuid sellega oli Aleksandril ja Jaanikal nii, et auto hakkas juksima ja taga haagises ei suutnud hoida õiget temperatuuri. Soojendus läks iga 5 minuti tagant errorisse, ehk seda tuli kogu aeg taaskäivitada. Mis oli tüütu ja samas ka väga närve sööv, kuna kui läheb alla +18 kraadi siis ravimite toime hakkab halvenema ja neid ei saa enam müüa. Alguses helistas Aleksander siis tagasi terminali transpordi planeerijatele, et mis ta teeb, kas ta jätab kõik ravimid esimesse apteeki ja siis sealt saadetakse edasi ravimid taksoga erinevatesse apteekidesse. Lõpuks esimesse apteeki me neid ravimeid ei jätnud, kuna sel hetkel hakkas soojendus tööle. Sõitsime järgmisesse kohta ja siis tuli välja, et ikka ei hakanud tööle ja endiselt jupsib. Siis järgmises terminalis kui hakkasime end tagurdama et laadimisrampaga ühendada, siis lõi auto ülevalt korstnast suure tumeda tossu pilve ülesse. Seega meil jupsis soojendus, kuna korsten oli umbes. Saime kenasti kõik ravimid ära viidud lõpuks, kuna soojendus hakkas kenasti tööle ega polnud probleemi et kraadid langeksid alla normi. Selle ringi ajal saime me näha palju põhja maastikku ja ka palju siis sealset elu. Saime ka käia suusa kuurordis, kuna sinna oli pakke ja oli vaja ka korjata postkastist kirju. Tagasi Rovaniemi jõudsime me 18:00-19:00 vahemikus. Ülejäänud õhtu me peamiselt puhkasime, kuna me ei olnud harjunud ärkama 4:30.
(12.02)Kolmapäeval sõitis Helen kaasa Aleksandriga Rovaniemi lähedal taaskord.
Heleni seiklused Aleksandriga:
Hommik terminalis algas suures koguses ravimi kastide sorteerimisega mis olid aluste peal. Kõik kastid pidime sorteerima vastavalt piirkonnale kuhu mis ravimid lähevad.
Seekord toimus ring tööstusrajoonis kuhu siis viisime erinevatel firmadele kaupa.
Kui esimene ring tehtud siis läksime tagasi terminali ja võtsime uue kauba ja läksime uuele ringile ja nii siis kolm korda päeva jooksul.
Aleksander pani mind ka ise kaupa koormarihmaga kinnitama ja avama. Näitas ka kuidas autol tagaluuk töötab. Aitasin ka seekord võimalikult palju.
Mind viis peale tööpäeva koju Aleksander. Lõpetasime kuskil kella kolme - nelja ajal.
Kuid kolmapäeval samal ajal kui Helen sõitis kaasa Aleksandriga, siis Jaanikal oli võimalus kaasas sõita ühe teise autojuhiga, kelle nimi on Nea. Nea peamiselt teeb ringe Rovaniemi lähedal või siis aind Rovaniemi siseselt. Jaanika käis Neaga erinevates kauplustes kaupa viimas ja ka kaupa ära toomas. Nea ringid peamiselt kestsid 1-2h ja siis oli juba lõuna. Postis on lõuna juba 10 ajal hommikul, kuna sealsed töölised alustavad nii vara oma tööpäevaga. Seega kui Jaanika jõudis terminali tagasi, siis ta peamiselt sorteeris smartposti pakke ja sai puhata nautukene. Sel päeval lõppes Jaanikal praktika juba 14:00. Õnneks ei pidanud bussiga minema koju, vaid ta sai koju ühe autojuhiga kelle nimi on Jarmo.
Kolmapäeval peale praktikat käisime ka väljas söömas, ühes heas Itaalia restoranis, kus peamine pakutav toit on siis pitsa. Sealne pitsa on nagu otse Itaaliast. Samuti käisime ka poodides ringi vaatamas, et näha mis sealsed hinnad on ja mis seal pakutakse.
(13.02)Neljapäeval oli meil võimalus koos olla terminalis ja siis terve päeva tegime Smartposti pakke, ehk 9:00 tuli auto, siis sorteerisime pakke 10-15 minutit ja siis ootasime järgmist autot mis tuli 11:00. Seni saime vaadata terminalis ringi või siis lihtsalt puhata kontori puhkeruumis. Siis 11:00 tuleva autoga saime jälle natukene tööd ja siis ootasime 13:00-14:00 vahel tulevat auto millelt tulevate pakkidega tegime sama, et sorteerime ära ja siis viiakse need autojuhtide poolt ära. Peale seda oli meil praktika päev läbi ja olime kodus juba 15:00 ajal. Ülejäänud õhtu me puhkasime ja valmistusime järgmiseks praktika päevaks.
(14.02)Reedel saime me koos minna kaasa sõitma Nea-ga. Meie tööpäev algas 7:30, saime sõita siis jälle Rovaniemi siseselt viia pakke ja korjata pakke. Nägime seal palju kohti, kuhu me võibolla niisama ei oleks sattunud. Avardas palju meie silmaringi. Sõitude vahel saime me ka terminalis olla kasulikud ja teha siis smartposti pakke, et oleks lihtsam kõigil juhtidel. Kuna seal jaotavad kõiki asju autojuhid ise, seal ei ole laotöötajaid üldse. Hiljem peale 13:00-14:00 smartposti autot saime minna Nea-ga kaasa viima neid smartpost pakke pakiautomaatidesse. See oli põnev kogemus, olime seda varem teinud Aleksandriga. Siis tegime nii Nea-ga, et tal oli kaks skännerit, kaks inimest said skannerida ja siis üks andis pakke, et läheks kiiremini. Siis kõigepealt avati pakiautomaadis need uksed, kus oli keegi pannud paki. Kui pakiautomaati oli pandud pakk, siis selle me võtsime endaga kaasa ja viisime terminali. Kuid kui ei olnud ühtegi pakki, siis saime kohe avada kõik pakiautomaadi uksed. Et saaks panna sisse need pakid mis meiega kaasas olid. Siis sisestasime skänneriga iga paki ükshaaval. Põhimõtteliselt siis see käis nii, võtad paki, skannerid seda ja siis paned selle pakiautomaadi sobivasse sahtlisse ja siis skannerid selle sahtli uksel olevat QR koodi ja siis kinnitad selle. Siis läheb otse sõnum kliendile. Pärast kinnitamist sulged selle ukse ja siis liigud edasi teise paki juurde. Ja nii me tegime umbes 3-4 eri poes. Peale selle ringi läbimist saime ka meie koju, see sama autojuht viis meid korteri juurde. Praktika lõppes siis sel päeval umbes 16:00 ajal.
Nädalavahetusel me peamiselt puhkasime. Kuid pühapäeval käisime Minimanis pesu pesemas, kuna meie korteris sellist võimalust ei olnud. Samal ajal kui pesu pesi, siis saime käia Minimanis ringi. Minimani on nagu Eesti Prisma, mis sest, et Soomes on ka Prisma, aga lihtsalt poe ülesehitus on sama mis siis meil on Prisma.
Kommentaarid
Postita kommentaar